See keemiline “aju” on vaid 2 miljardikku meetrit lai ning suutis testides kontrollida korraga kaheksat mikroskoopilist masinat.
Masin koosneb 17 duroquinon’i molekulist (C10H12O2).
Igal molekulil on neli väljaulatuvat otsa mida saab eraldi liigutada eristamaks nelja erinevat seisundit. Üks duroquinon’i molekul asetseb teiste 16 keskel, mis on kõik keemiliste sidemete abil ühendatud. Keskmist molekuli saab kontrollida seadme abil, mida kutsutakse “Scanning Tunnelling Microscope”iks või lihtsalt STM.
See suur masin on tavaline asi nanotehnoloogia-teadlase varustuses, mis võimaldab uurida ja manipuleerida aatomitasandilisi pindasid. STM’i abil suutsid teadlased keskel asetseva duroquinon’i molekuli seisundit muuta ja samaaegselt vahetada ka ümbritsevate 16 molekuli seisundeid. Kontrollides üht võib kontrollida 16 teist, lubades TOHUTUS koguses erinevaid kombinatsioone (4.000.000.000 erinevat kombinatsiooni kui olla täpne).
Kahe nanomeetrilise diameetriga “seadme” struktuuri loomiseks saadi inspiratsiooni inimajust ja ajurakkude vahelise kommunikatsiooni uurimisest.
Sellise tehnoloogia abil saaks luua ülikiireid protsessoreid aga kahjuks professor Andrew Adamatzky (University of the West England) sõnul on hetkel tehnoloogia piiratud STM masinate kohmakuse poolt. Adamatzky sõnul on see valdkond väga paljulubav. “Ma olen kindel, et ajapikku osutub võimalikuks integreerida sellised molekulaarsed CPU’d molekulaar-robotitesse võimaldades neil autonoomset interaktsiooni teiste molekulidega.”
Välja on ilmunud uued andmed Delli Inspiron sarja uute sülearvutite kohta.
