Maailma väikseim USB laadija

usb laadijaMaailma väikseim USB laadija on näiteks ideaalne iPodi või muude MP3 mängijate laadimiseks.

Kogupikkusega 7 sentimeetrit on see tõesti väike ja näeb hea välja. Ideaalne reisile kaasa võtmiseks. Kui MP3 mängija aku on täis laetud lülitab laadija automaatselt voolu välja.

Sobib kõikide USB toodetega ja hind on sellel 14.99 dollarit ehk umbes 165 krooni.

Allikas

Mälupulk AES 256bit krüpteeringuga

Pico ST mälupulkPicoDrive ST on mälupulk, mis kaitseb andmeid enda sisemuses AES 256bit krüpteeringuga. Kuigi tekib küsimus, et miks nii suurt turvalisust vaja?

Mälupulk on saadaval kuni 8GB mälumahuga ja sobib nii PC kui Mac’iga. Toetab Windows Vista ReadyBoost tehnoloogiat ning töötab ka Playstation 3 mängukonsooliga.

Allikas

[poll=6]

Ati Radeon HD 3870 X2 videokaart lõpuks väljas

3870 x2AMD uus tippkaart on lõpuks saadaval. Tegemist on siis graafikakaardiga, millel on juba CrossFire X sisseehitatud.

Tegemist on kaks videokaarti ühes, aga mängude juures omab suurt rolli, kuidas draiverid mänguga sobivad. Mittesobivuse korral saab arvutimäng kasutada ainult poolt Radeon HD 3870 X2 võimsusest.

Võttes aluseks tehtud teste on Ati Radeon HD 3870 X2  võrdne nVidia tippkaartidega või isegi edestab neid DirextX 9 ja 10 mängudes.

Allikas

LiveScribe digipliiats

LiveScribeJärjekordne digipliiats!

Selle pliiatsi puhul on aga eriline see, et kui sa närviliselt kritseldad paberile loengu ettekannet, siis LiveScribe pliiats salvestab samal ajal ka heli.

LiveScribe digipliiatsile on võimlik alla laadida päris huvitavaid programme. Nimelt käekirja tuvastav programm võib matemaatika tunnis valemi vastuse valjult ette öelda või OLED ekraanil kuvada. Samuti on võimalik pliiats panna sõnade tähendusi ette ütlema.

Käsitsi kirjutatud tekste on võimalik emailiga saata ja käsitsi animeeritud filmiklippe on samuti võimalik selle pliiatsiga teha.

Hind on umbes 2200 krooni.

Allikas

IDE -> SD adapter

ide to sd adapterSee IDE -> SD adapter on üpris lahe viis integreerida arvutisse SD mälukaart.

Tavalise kõvaketta IDE siinile paigutatavasse adaptererisse sisestatud mälukaart toimib nagu kõvaketas. Võimalik on ka operatsiooni süsteemi “buutimine” selles olevalt mälukaardilt.

Adapter võtab vähe voolu, ei tekita müra on kiire reaktsiooniajaga ja ei vaja draivereid.

Allikas