Silt: areng

USA sõjavägi arendab integreeritud displeidega kontaktläätseid

KübersilmUSA sõjavägi töötab uute kontaktläätsete kallal, milllesse on sisse ehitatud mikroskoopilised displeid.

Sarnaselt kõikvõimalikele tulistamismängude, annaksid uued kontaktläätsed, sõdurile reaalajas informatsiooni kõige toimuva kohta – nagu kuhu minna, mida teha.
Uute kontaktläätsete loomisel tuleb esmalt ületada järgmised probleemid: Läätsete suurus, voolutarve, maksmus, piiratud displei resolutsioon, piiratud displei vaateulatus. Kõik takistused on vägagi ületatavad.

Washington’i Ülikooli eksperdid on sarnase projektiga iseseisvalt juba mõnda aega tegelenud. WÜ meeskond on suutnud lahendada vooluprobleemi, nimelt on nad juba valmis saanud läätse-sisese antenni prototööbiga, mis saab voolu raadiolainetest. Nende järgmine samm on ehitada lääts, mis suudaks juba ka mingisugust pilti näidata ning siis tuleb seda veel ka elava inimese peal testida.

Allikas

Teadlased lõid nano-roboteid kontrolliva “aju”

See keemiline “aju” on vaid 2 miljardikku meetrit lai ning suutis testides kontrollida korraga kaheksat mikroskoopilist masinat.

Masin koosneb 17 duroquinon’i molekulist (C10H12O2).Molekul

Igal molekulil on neli väljaulatuvat otsa mida saab eraldi liigutada eristamaks nelja erinevat seisundit. Üks duroquinon’i molekul asetseb teiste 16 keskel, mis on kõik keemiliste sidemete abil ühendatud. Keskmist molekuli saab kontrollida seadme abil, mida kutsutakse “Scanning Tunnelling Microscope”iks või lihtsalt STM.

Nanobrain

See suur masin on tavaline asi nanotehnoloogia-teadlase varustuses, mis võimaldab uurida ja manipuleerida aatomitasandilisi pindasid. STM’i abil suutsid teadlased keskel asetseva duroquinon’i molekuli seisundit muuta ja samaaegselt vahetada ka ümbritsevate 16 molekuli seisundeid. Kontrollides üht võib kontrollida 16 teist, lubades TOHUTUS koguses erinevaid kombinatsioone (4.000.000.000 erinevat kombinatsiooni kui olla täpne).

Kahe nanomeetrilise diameetriga “seadme” struktuuri loomiseks saadi inspiratsiooni inimajust ja ajurakkude vahelise kommunikatsiooni uurimisest.


Sellise tehnoloogia abil saaks luua ülikiireid protsessoreid aga kahjuks professor Andrew Adamatzky (University of the West England) sõnul on hetkel tehnoloogia piiratud STM masinate kohmakuse poolt. Adamatzky sõnul on see valdkond väga paljulubav. “Ma olen kindel, et ajapikku osutub võimalikuks integreerida sellised molekulaarsed CPU’d molekulaar-robotitesse võimaldades neil autonoomset interaktsiooni teiste molekulidega.”

Allikas